IP and you!

Lähtun selles kirjutises enda huvidest, seega olen kallutatud arutlema tarkvaraga seonduva intellektuualomandi kasutamise ja kopeerimise üle.

WIPO ei anna mingit kindlat raamistiku kuidas enda koodi või sellega seonduvaid ideid kaitsta. Tarkvara lähtekood kuulub intellektuaalomandis kirjutiste alla, mis kaitseb rõõmsalt ilukirjanduslikke töid, aga ei suuda kaitsta näiteks tööd mida kirjutisena loodud kood saavutab. Võrdlemisi lihtsa vaevaga võib transpile'ida koodi näiteks teise keelde ja autoriõigusest on mööda pääsetud. Tegemist ei ole sama lähtekoodiga.

Euroopa patendiseadused ei lase ka patenteerida tarkvara ideed, seega enamike arendajate küsimus pole tavaliselt niivõrd "mida muuta patendi- või autoriõigusseadustes mis riigiti erinevad?", vaid pigem kuidas praktiliselt enda töid kaitsta.

Karbitooteid perpetual litsentidega peaaegu enam ei müüdagi. Mis ei ole ka halb, karbitooted tahtsid kogu arendus- ja turundustulu kompileeritud suletud koodiga programmilt ostuhetkel tagasi teenida. See oli kallis ning järgmine iteratsioon pidi midagi märgatavalt paremini tegema et uut investeeringut õigustada. 

Karbitoote minetanud subscription model lubab väikeste maksetena saada suure programmi kasutusõiguse ilma suure avansita, kasutajaskond on palju suurem. Nii mõnigi tarkvara on teenusena võimalik kolida veebi muutes ligipääsu seadmest sõltumatuks. Lisaks, subscription teenused aitasid peatada piraatlust, näiteks Spotify ja Netflix, muutes taskukohaseks meedia voogedastuse. 

(off topic - nende edu hakati muidugi kloonima ja nüüdseks peaks üle 100€ kuus välja käima et perega kuulata muusikat, vaadata Netflixi, Disney't, Apple'it, Prime'i. Lisaks kui tahta HBO'd ja Paramount+'I peab ka Telia teleripaketi võtma. Hulut ikka siin ei saa, võtad VPNi ka juurde ja siis saab alles juurde kulutada.)

Sellistel platvormidel ei ole ka eriti määrav nende lähtekood ja funtksionaalsus sest toode on autoriõigustega kaitstud sisu mida edastatakse.

Tarkvaras meid huvitab rohkem kood ning kui hästi ta toimib. Ma olen ise usult web first mentaliteediga arendustee algusest, õigemini hetkest kui sain teada et pean enda tööd kordama ja taaslooma erinevatele platvormidele. See on justkui arendajainstinktile vastukäiv - ma ei ole "for loop".

Aga nii mõnigi hea, potentsiaalselt tulus äriidee väikeettevõtjale on jäänud soiku veebitehnoloogiate avatuse taha. Mitte, et mul midagi avatuse vastu oleks, vastupidi, olen saanud palju teadmisi ja kasu avatud koodist. Olen ka õppinud arvestama asjaoluga et ärirakendusi kirjutades on MIT või BSD filter sees kui programmile pluginaid otsin. Kui aga tahta näiteks populaarsetele SaaS platvormidele pluginaid ise väikearenajana luua, on raske ajakulu ja investeeringuid endale kaitsta. Näiteks WordPressi puhul laetakse pluginad zipitud php failidena serversisse üles kus nad on vabalt vaadeldavad. Ainus viis funktsionaalsust kaitsta on litsentseerida. Litsentseerimise infrastuktuuri ja arhitektuuri peale kuluv aeg ja energia võib olla kohati suurem kui funktsionaalsuse ehitamine. See on kindlasti paljudele ka osa lõbust, aga see on pigem kohustus kui valik kui enda loomega raha teenida soovid. Mulle ei paku lõbu koodi obfuskeerimine või funktsionaalsuse kuhugi kaugetesse API serveritesse viimine kui see ei ole loogika rakendamiseks vajalik.

Autoriõigused meie koodi ei kaitse. Patentimine, isegi kui oleks Euroopas võimalik, on jabur. See et keegi esimesena välja prahmatas et veebis peaks saama kaardiga maksta ei tähenda et 10 inimest toas sama asja ei mõelnud, või et see oleks 30-40 aastat hiljem ühiskondlik norm. Patendiseadus hoiaks idee õigust kinni 20 aastat, aga nagu wikist loetud sai, on see nii mõndagi tehnoloogiat kinni hoidnud. Patenditrollid teenivad kahjuks nii oma leiva. 

See justkui päris õige ei ole kuna on külvanud ja külvab jätkuvalt ka tervislikku kahju, seega vajaks ülevaatust.

Tarkvara ei tohiks otseselt kuuluda kirjutiste alla, võimalik et vajaks oma kategooriat. Ilukirjanduse suhtes, miks ei tohiks mõne autori järglased oma vanavanemate kirjutiste õigusi edasi omada? See on justkui pärand kui iga teine.  

Pean nentima et mingit konkreetset vastust mul ei ole.