Noppeid IT ajaloost
Tagasivaate kogemuse pealt on lihtne öelda, et internetist pidi saama maailma muutja, Apple Newton oli liiga varajane ja iSmell kõlas juba alguses halvasti. Aga toona, kui need tehnoloogiad välja tulid, oli iga uus lahendus potentsiaalne uue ajastu algus.
Interneti ametlikuks sünnipäevaks loetakse 1983. aasta 1 jaanuarit. Sel päeval adopteerisid interneti eelkäija ARPANET ja Defense Data Network TCP protokolli, pannes aluse ühisele võrkudevahelisele suhtluskeelele. Enamikele tuttavam sünd on aga Tim Berners-Lee juhitud HyperText Transport Protocol ja HyperText Markup Language'i tormiline kasv mis algas ca 1990. See oli World Wide Web'i ehk sirivitava interneti sünd. Seda, et ärirakendusteks kasututavad muud protokollid eksisteerisid juba varem annab märku ka HTTPle IANA poolt määratud port 80. FTP asub väiksemal pordil 21, SSH 22, Telnet 23 jne.
Skeptikud uskusid et internet jääb pigem akadeemikute nišivahendiks. Ostlemine internetist tundus hirmutav, lubatud kiire kommunikatsioon oli juba lahendatud telefonide, fakside ja postiga.
Edu saatis neid kes nägid uute tehnikate potentsiaali.
Mõned ideed olid aga oma aja tehnilistest võimalustest ees. IT maailmasa võiks tulevik tulla kiiremini, loojad jäävad looma lahendusi sõltumata näilistest tehnilistest piirangutest. Nii innovatsioon sünnib.
1993 aastal turule jõudnud proto-iPad, Apple Newton, oli oma ambitsioonides ajast ees. Kui 1987 projekti alustati, ei eksisteerinud tehnoloogiat et käsikirja tuvastavat tahvelarvutit luua. AT&T oli loonud CRISP CPU, mis oli vigu täis, ääretult kallis ja veel lisaks oli esialgsel Newtonil vaja enda võimekuste rahuldamiseks neid 3 tükki. See viinuks seadme hinna 6000$-ini. Eesmärk tundus saavutamatu ja projekti juhtkond lahkus. Aastal 1990 leidis Apple väikese briti firma Acorn kes oli väidetavalt töötanud välja uut tüüpi protsessori. Ettevõttesse investeeritud 3 miljonit dollarit andsid projektile uue hingamise ning uue juhtimise all liiguti halastamatus tempos edasi. Toote turuletoomise surve oli nii suur, et mõni nädal enne 1993 aasta talvist CESi, võttis Newtoni sensorkoodi eest vastutav insener Ko Isono endalt elu.
Toode jõudis turule 2. augustil 1993 hinnaga 900$, tänapäeva rahas on ca 2000$. Toote kõrge hind koos käsikirjatuvastuse madala võimekusega halvas seadme müügi. Sooritust korrati 2007 aastal märksa edukamalt, seekord mitte John Sculley vaid Steve Jobsi juhtimise all. Apple muuseas lõi termini PDA ehk Personal Digital Assistant.
Mõni toode, aga lihtsalt ei oma sellist nõudlust nagu tootja loodab. Ilmekaks näiteks iSmell mis algas 1999. aastal ideena puhkusereisil, jõudis dot-com mulli ajal koguda 20 miljonit dollarit finantseeringuid. Arendajatele saadeti SDKsid, printeristiilist töötaval seadmel oli 128-st baaslõhnast koosnev keerukas andmebaas. Töötavad prototüübid olid olemas, aga arendamine jäi katki kuna peale 2000 aasta turukrahhi ettevõtte taastuda ei suutnud ning aastaks 2001 kuulutati välja pankrott. Katseid nende toodet taasluua eriti ei kohta, ei ole suudetud põhjendada vajadust äri- ega tavakasutaja jaoks.
Lõhnaturunuds siiski elab, ettevõtted nagu scentAir pakuvad lõhnaanalüüsi ja turundust füüsilises maailmas. Võimalik siis et kui tehnika lubab, ka internett ükskord lõhnama hakkab.
https://datatracker.ietf.org/doc/html/rfc1010
https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Web/HTTP/Evolution_of_HTTP
https://www.usg.edu/galileo/skills/unit07/
https://arstechnica.com/gadgets/2022/06/remembering-apples-newton-30-years-on/
https://westegg.com/inflation/?money=900&first=1993&final=2023
https://hyscent.com/the-lost-digital-scent-technology-revolution/
Comments
Post a Comment