digiDilemma

Lähtun selles kirjutises enda huvidest, seega olen kallutatud arutlema tarkvaraga seonduva intellektuualomandi kasutamise ja kopeerimise üle. WIPO ei anna mingit kindlat raamistiku kuidas enda koodi või sellega seonduvaid ideid kaitsta. Tarkvara lähtekood kuulub intellektuaalomandis kirjutiste alla, mis kaitseb rõõmsalt ilukirjanduslikke töid, aga ei suuda kaitsta näiteks tööd mida kirjutisena loodud kood saavutab. Võrdlemisi lihtsa vaevaga võib transpile'ida koodi näiteks teise keelde ja autoriõigusest on mööda pääsetud. Tegemist ei ole sama lähtekoodiga. Euroopa patendiseadused ei lase ka patenteerida tarkvara ideed, seega enamike arendajate küsimus pole tavaliselt niivõrd "mida muuta patendi- või autoriõigusseadustes mis riigiti erinevad?", vaid pigem kuidas praktiliselt enda töid kaitsta. Karbitooteid perpetual litsentidega peaaegu enam ei müüdagi. Mis ei ole ka halb, karbitooted tahtsid kogu arendus- ja turundustulu kompileeritud suletud koodiga programmilt ostuhetke...

Virginia Shea poolt 1994. aastal välja töötatud netiketireeglite nimistu on ideeliselt ilus algatus käitumiskoodeksi loomiseks digitaalses ruumis. Inimeste ja nende aja austamisest neile nende vigade andestamiseni on iga idee väga selgelt peegeldamas hea tahte tavasid päriselust (veebis tuntud kui IRL).  Sseetõttu on raske ka välja valida reegleid mis oleks justkui aegunud või nüüd hoopis tähtsamad. Eetika ja etikett, olgugi et võrdlemisi mõõdetavad ja defineeritavad jäävad siiski kultuurisõltuvateks nähtusteks ning ei ole absoluutsed ega universaalsed. Võiks öelda et "make yourself look good online - don't post flame bait, know what you're talking about and make seense" on olulisem kui kunagi varem kuna paljud riigi teenused on kolinud internetti. Samuti avalik teave ning haridus. Organisatsioonid ja kogukonnad nagu Wikipedia, IEEE, LinkedIn proovivad põhimõtet järgida, jättes veebist usaldusväärse allika mulje. Inimest peetakse meeles kuna teenused ja sisu on loodud...

Enne 92. a märtsi kui laiemas mõistes internet Eesti jõudis oli BBSe (Bulleting Board System) ühendav võrgustik FidoNet kindlalt kanda kinnitanud. Juba 90. a detsembris oli Eesti lülitunud läbi Soome ülemaailmsesse FidoNeti võrku. Nagu BBS nimi ütleb, oli tegu sisuliselt kogukonda ühendava teadetetahvliga ning nendevahelise võrgustikuga, lisaks sellele võimaldas platvorm saata ka e-kirju. FidoNet erines internetist peamiselt selles et sõnumid ei liikunud reaalajas, vaid neid koguti ja saadeti edasi partiide kaupa, üle modemite ja telefoniliinide, tavaliselt öösiti kui telefonitasud olid odavamad. Võrk oli jagatud sõlmedeks, regioonideks/võrkudeks ja tsoonideks. Oma üürikese võidukäigu hoos sai Eesti tuntuks kui R49 ehk Regioon 49. Selle info põhjal toimus võrgus adresseerimine Zone:Network/Node 2:490/NodeNumber Tom Jennings on Fido BBS süsteemi autor, tööd alustas ta 1983. aastal ja jagas tarkvara MS-DOSile tasuta juba aastal 1984. Algselt v imkana lisas ta programmi võimaluse kahel BB...

Tagasivaate kogemuse pealt on lihtne öelda, et internetist pidi saama maailma muutja, Apple Newton oli liiga varajane ja iSmell kõlas juba alguses halvasti. Aga toona, kui need tehnoloogiad välja tulid, oli iga uus lahendus potentsiaalne uue ajastu algus. Interneti ametlikuks sünnipäevaks loetakse 1983. aasta 1 jaanuarit. Sel päeval adopteerisid interneti eelkäija ARPANET ja Defense Data Network TCP protokolli, pannes aluse ühisele võrkudevahelisele suhtluskeelele. Enamikele tuttavam sünd on aga Tim Berners-Lee juhitud HyperText Transport Protocol ja HyperText Markup Language'i tormiline kasv mis algas ca 1990. See oli World Wide Web'i ehk sirivitava interneti sünd. Seda, et ärirakendusteks kasututavad muud protokollid eksisteerisid juba varem annab märku ka HTTPle IANA poolt määratud port 80. FTP asub väiksemal pordil 21, SSH 22, Telnet 23 jne.  Skeptikud uskusid et internet jääb pigem akadeemikute nišivahendiks. Ostlemine internetist tundus hirmutav, lubatud kiire kommunikats...